Graži vieta, LT
Umbes 360 miljonit aastat tagasi (paleosoikumi devoni periood) tekkisid sooja soolase mere põhjas settekivimid - dolomiidid. Sellele laotati ka muid ladestusi, kuid Leedu poole liikunud liustikud rikkusid neid pidevalt. Ja 13 000 aastat tagasi jättis Leedust pärit viimane taanduv liustik setteid (liiva ja kruusa). Jää sulamine tekitas pinnale ka rändrahnude, liiva ja savi segu. Lõpuks leiti Žagarė ümbruses 0,3-6 m sügavuselt dolomiiti. Nende kivimite kihte võib näha Švėtė kallastel, põhjas ja endises dolomiidikarjääris - Žagarė paljandis. Žagarė paljand - geoloogiline looduspärandi objekt - 2,5-3,5 m kõrgune ja umbes 200 m pikkune dolomiidist müür, tuntud juba 19. sajandist. See on karjääris tekkinud tehispaljand. Siin kaevandati dolomiiti käsitsi juba enne Teist maailmasõda lubja põletamiseks, hiljem ka killustikku teedeehituseks. Karjääris töötanud Žagari inimesed rääkisid, et täitsid väljakaevatud dolomiidi ahjudesse, mida köeti küttepuude ja kändude abil. Lubi põles ära 4-5 päevaga. Nad viidi Joniškise raudteejaama, kus nad saadeti vastavalt korraldustele vagunites, tavaliselt Venemaale. Kohe karjääri kõrvale paigaldati lubjapõletusahjud (määrded). Neist ühe säilmed on säilinud. Dolomiidikarjääri tegevus lõpetati 1964. aastal. Žagarė paljand on remonditud, kohandatud külastajatele.